Menüü

Siseraadio – nutikas valik meeldiva ostukeskkonna tekitamiseks

  • EAÜ
  • Siseraadio
  • Taustamuusika

Kui oled ükskõik kuskohas viibides välja valinud oma lemmikraadio sageduse, oled usaldanud oma meelelahutuse ja uudisvajaduse sealsete diskorite ja saatejuhtide kätesse. Tavaliselt kostab muusikapalade vahel ka reklaami ning teinekord jäävad saatejuhid omavahel lobisema. Raadiokuulaja jaoks on see igapäevane rutiin.

Kuidas mõjutab kuulajat aga see, kui sama raadio mängib kaupluses, kohvikus või mõnes muus teenindusasutuses? Kas kogu muusika, reklaam ja sõnavõtud ikka lähevad kokku koha brändi ideoloogiaga? Kas see on hea, kui kommertsraadiost kõlab hoopis konkurendi reklaam?

 

Kuidas luua klientidele meeldiv atmosfäär ja panna nad rohkem ostma?

 

Meid ümbritsevad kõikvõimalikud helid mõjutavad meid väga erinevalt. Need võivad meid kas ärritada, rahustada, erutada, rõõmustada või tekitada muid emotsioone. Selleks, et ettevõtja saaks pakkuda oma klientidele kvaliteetset tervikteenust, mängib klienditeenindusega ruumides tavaliselt taustmuusika. Kui ettevõtte põhitegevuseks on näiteks kingade ja saabastega kauplemine, on muusikavalik ja selle kõla tavaliselt viimane asi, mille peale mõeldakse. Sellisel juhtudel hakkavadki poodides kõlama kommertsraadiod, mille FM-sagedus on sõltub iga müüja eelistustest või mängib müügisaalis hoopis teenindaja ja poe juhtkonna lemmikartisti CD, YouTube’i playlist või Spotify-kanal. Töötajate lemmikmuusika mängimine müügisaalis on üks suurimaid vigu, mida taustmuusika valikul teha võib! Õnneks on sellest hakatud Eestis ka aru saama ning aina rohkem teeninduskohti valinud müügisaali kõlama oma personaalse raadio, kust kostab spetsiaalselt valitud muusika. Miks nii?
Helid mõjutavad tarbijat rohkem kui arvatakse ja moodustavad suure osa sellest, mil viisil inimene tajub ümbritsevat ruumi, brändi või tooteid. Kui kaupleja loob muusikaga meeldiva atmosfääri ning kliendid ostlemist naudivad, siis nad ka ostavad rohkem!

 

Kuidas tegutsevad professionaalid?

 

On levinud väärarvamus, et muusikat valitakse töötajate või juhtkonna maitse järgi või võimaliku kliendi maitset aimata püüdes. Tegelikkuses peab muusikaline lahendus olema eelistuste ülene emotsiooni loov foon, mis ei ole domineeriv, ent ka mitte märkamatu. On oluline meeles pidada, et teeninduskeskkond on töötajatele igapäevaseks töökeskkonnaks, mistõttu taustmuusika peab olema nii hästi valitud, et see looks harmoonilise ja mõnusa
keskkonna nii seal viibivale kliendile kui ka klienditeenindajale. Professionaalsed siseraadio teenusepakkujad lähtuvad taustmuusika valimisel väga erinevatest lähtepunktidest. Esmalt viivad tegijad end kurssi kogu ettevõtte kuvandiga ning mõtestavad lahti ettevõtte eesmärgid, et vastavalt sellele audiobränding luua. Kui mõne ettevõtte eesmärk on olla turul selglet eristuva ja meeldejääva helilahendusega, siis teine soovib peita hoopis ebameeldivat ventilatsioonimüra. Igale kliendile koostatud läbimõeldud muusika- ja tehnikalahenduse taga on terve meeskond, kuhu kuuluvad nii muusikapsühholoog, muusikatoimetaja, vahel ka helilooja ning kogu tehniline meeskond. Just nii on tagatud, et nii muusikavalik kui ka helisüsteemid on püsivas kvaliteedis.

Personaalse heliidentiteedi loomise järgmine samm on interjööri analüüs ning seejärel brändile sobiva hääle valimine. See võib kõlada nii teeninduspinnal teadete edastamisel kui ka telefoniautomaatvastajas. Samuti saab siseraadios külastajatele teada anda poe avamis- ja sulgemisaegadest ning uutest toodetest või allahindlustest. Võimalusi on mitmeid, eesmärk on seostada konkreetset häält kindla brändiga. Personaalse siseraadio kasuks räägib see, et muusika ja teadete esitamisel lähtutakse just konkreetse ettevõtte tootevaliku ja brändi kogu kuvandit hõlmavast tervikust ning efektiivistamaks oste, lisatakse muusikapsühholoogiast juhinduvad väärtused.
Professionaalne helilahendus aitab suurendada müüki ja klientide rahulolu.

 

Mis on siseraadio ja miks kasutavad kauplejad seda kommertsraadio asemel?

 

Nutikad ettevõtjad kasutavad siseraadiot olulise turundustegevusi toetava kanalina. Siseraadios mängiv muusika on kohandatud täpselt ettevõtte kuvandit, eesmärki ning interjööri siduvat tervikut silmas pidades. Seda võivad toetada ka muusikapalade vahel kõlavad pakkumised.

Kommertsraadios mängib muusika väga laiale massile ning selles puudub personaalsus. Kui näiteks pesupoes lasta kõlada klubimuusikat mängival raadiokanalil, tekib kliendi peas tugev vastuolu, kuna pesu hõlmab endas privaatsust, sensuaalsust, intiimsust ja soojust. Kui lisaks vastuolulisele muusikale kõlavad pesupoes ka absoluutselt asjakohatud reklaamteated, võib kliendi veedetud aeg poes lüheneda märgatavalt ning halvemal juhul kaotab pesupood ostja.

Muusikapsühholoog Dali Kask toob välja mõned olulised faktid helide ja muusika mõju kohta
kaubanduses:

  • Helid mõjutavad kliendi elamust ja taju

    Muusika tekitab igas inimeses emotsioone. Meeldiva ja harmoonilise helikeskkonna
    loomine ostukeskkonda aitab suunata kliendi meeleolu positiivses suunas ja
    mõjutada seda, millisena ta tajub pakutavaid tooteid ja teenuseid.

Kaasates oma visuaalselt imelisse interjööri sobivat muusikat, on ümbritseva
tajumine ning keskkonnas viibimine kordades kõrgem kui ilma muusikata.

  • Helid mõjutavad müüki

    Läbimõeldud ja tervikelamust pakkuva helikeskkonnaga ostukohas soovivad kliendid
    meeleldi kauem viibida, ostavad rohkem ja suhtlevad parema meelega
    teenindajatega.

  • Helid kommunikeerivad brändi väärtusi

    Brändi sidumine sobilike helidega või muusikaga muudab brändi äratuntavaks.
    Seetõttu on muusika kasutamine heaks turundusvahendiks. Samuti aitab helide ja
    muusika professionaalne kasutamine tõsta pakutavate teenuste kvaliteeti.

  • Võimaldab konkurentidest eristuda

    Sobiliku muusika ja helide kasutamine võimaldab luua eripärast ja konkurentidest
    eristuvat keskkonda.

  • Maskeerib olmemüra

    Muusika loob fooni, mille taustal ei kosta keskkonnas olevad stressi tekitavad
    olmehelid välja. Uuringud näitavad, et muusikaga keskkonnas tajub inimene ruumi
    vähem mürarikkana.

    Külm- või ventilatsiooniseadmeid sisaldavatel teeninduspindadel kõlab ebameeldiv
    müra. Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega
    lihtsatest toonidest ning avaldab organismile häirivat või tervist kahjustavat mõju.
    “Katva” muusikata ei suuda sellises keskkonnas pikaajaliselt viibida ei ostja ega
    töötaja. Seetõttu on muusika kasutamine neil pindadel sisuliselt vältimatu.

Viimati Artisti poolt erinevates keskustes läbi viidud uuringus selgus, et taustmuusika on äärmiselt oluline olmemüra summutamiseks. Uuringu perioodil küsitleti nii klienditeenindajaid kui ka külastajaid taustmuusika mängimise ajal ja ka siis, kui muusika
taustaks ei mänginud.

Ühes kaubanduskeskuses hindasid nii kliendid kui ka klienditeenindajad (72.5%) taustmuusika mängimise ajal keskkonna helitaseme mõõdukaks. See oli märgatavalt erinev perioodist, mil põhifookuses oli taust olmehelidega. Sel ajal kahanes helitasemega rahulolu märgatavalt (kliendid 30% ja klienditeenindajad 42.5%).

Küsitluse läbiviimise ajal hakkasid taustmuusikata perioodil kõrvu nii siin-seal kostev ehitustegevus, ventilatsioonimüra, laste nutt kui ka mänguplatsidelt kostvad helid.

Olmehelidest tingitud mürafoon võib tekitada inimestes stressi ning vähendada nende rahulolu keskkonnaga.

Keskkonna mõju enesetundele hinnati uuringu põhjal oluliselt positiivsemaks kui mängis taustmuusika ja seda oli märgata nii klientide kui ka klienditeenindajate seas.

Antud uuringu tulemused viitavad selgelt, et sobiv taustmuusika summutab olmehelisid ja ühtlustab üleüldist mürafooni, mis võimaldab kujundada teenindus- ja ostukeskkonna meeldivaks.

 

Kas siiski pole odavam FM-raadiot või oma lemmik playlisti mängida?

 

Ei ole. Tuleb meeles pidada, et iga muusikapala on käsitletav teosena, millel on autoriõigus. Toitlustus- või kaubandusettevõtte juhtkond, kontserdikorraldajad ja teised muusikakasutajad ei tohi unustada, et muusika avaliku esitamisega kaasnevad teatavad kohustused, näiteks maksata iga mängitud pala pealt autoritasu. Eesti Autoriõiguste Ühingu hinnangul kasutab iga kümnes toitlustusasutus Eestis muusikat ebaseaduslikult – see tähendab ilma autori poolse loata ja/või autoritasu maksmata.

 

Kuidas käib muusika ostmine?

 

Vastavalt autoriõiguse seadusele (AutÕS §-le 13¹) võib teoste avalik esitamine toimuda ainult juhul, kui teoste avalikku esitamist korraldav isik on saanud autorilt või autorite ühingult eelneva loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks. Eelneva loa peab taotlema ka juhul, kui
teost kavatsetakse avalikult esitada tehnilise vahendi (plaadi, kassett- või CD-mängija) vahendusel üldsusele avatud kohas (AutÕS  § 13¹ lg.3). Luba on samuti vajalik juhul, kui raadiost, telerist, kaabellevivõrgust tulevat teost kavatsetakse esitada üldsusele avatud
kohas või sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal (AutÕS § 13¹ lg.5). Praktikas on selline luba ehk litsents vormistatud lepinguna. Need lepingud peavad olema poolte poolt omakäeliselt allakirjutatud.

Vastavalt autoriõiguse seadusele mõeldakse avaliku esitamise all teoste mängimist, laulmist või muul viisil ette kandmist kas vahetult või mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel kohas, mis on üldsusele avatud, või ka kohas, mis pole küll laiemale üldsusele avatud, kuid kus viibib oluline arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda. Seaduse järgi on selleks restoran, baar, kohvik, diskosaal, kontserdisaal, kauplus ja teised avalikud kohad. Milliste tehniliste vahenditega muusikat ette kantakse, ei oma autoriõiguse seisukohalt mingit tähtsust – igal juhul on tegemist teoste avaliku esitamisega. Tähtsust ei oma ka asjaolu, kas üldsus teost tegelikult tajus või mitte, ehk kas keegi pani tähele, et muusika mängis.

Eraldi on oluline rõhutada, et ekslik on seisukoht, et raadioprogrammi ettekandmisel ei pea tasu maksma, kuna raadio on selle eest juba maksnud. Raadio maksab autoritasu teose ülekandmise õiguse saamise eest ning kui keegi soovib raadioprogrammi kasutada oma äris taustmuusikana, siis on sellisel juhul tegemist teoste avaliku esitamisega, mille jaoks tuleb luba saada ja selle eest ka maksta. Väär on mõnede ettevõtjate hulgas levinud arusaam, et isikliku kasseti või CD omanik on kinni maksnud ka autoritasu. Helikandjat ostes saadakse õigus kasutada seda oma isiklikeks vajadusteks. Teose avaliku esitamise õigust ostmise fakt iseenesest kaasa ei too, see õigus tuleb eraldi saada. Hoiatus, et ilma loata teoste avalik esitamine on seadusevastane, on kirjas peaaegu kõigil legaalselt toodetud helikassettidel ja CD-del.

Võib öelda, et EAÜ esindab praktiliselt kogu Eestis mängitavat muusikat. Sõlmides lepingu EAÜ-ga, on kõikidel muusikateoste avalikku esitamist korraldavatel isikutel võimalus muusikateoseid legaalselt esitada. Leping, mille EAÜ sõlmib toitlustus- ja kaubandusettevõtte või meelelahutuskoha valdajaga, sisaldab endas kõiki lepingute täitmise seisukohalt olulisi tingimusi. Sealhulgas ka tasu suurust, mis tuleb autoritele maksta nende teoste kasutamise eest.

Siseraadio teenusepakkuja, kes konkreetsele pinnale muusikavaliku koostab, lihtsustab oluliselt ettevõtja tööd ning võimaldab keskenduda oma põhitegevusele. Lisaks sobivaimate muusikapalade nimekirja koostamisele annab ta ka EAÜ aruandeks komplekteeritud materjalid või olenevalt omavahelistest kokkulepetest tasub need hoopis ise.

Kõik postitused